NÕMME JAZZ
 
  Avaleht     FESTIVAL 2013     KONKURSS 2013     Arhiiv     Toetajad     E-kaart     Admin     Muusikateenus     Kontakt  
  Arhiiv
  »  I Festival 2000
  »  II Festival 2001
  »  III Festival 2001
  »  IV Festival 2002
  »  V Festival 2003
  »  VI Festival 2004
  »  VII Festival 2005
  »  VIII Festival 2006
  »  IX Festival 2007
  »       kava 2007     
  »       esinejad 2007     
  »       galerii 2007     
  »       artiklid 2007     
  »            Jazzkaar          
  »            Nõmme Sõnumid          
  »            Postimees          
  »            Eesti Päevaleht          
  »  X Festival 2008
  »  XI Festival 2009
  »  XII festival 2011
  »  XIII Festival 2012
  »  KONKURSI arhiiv
  »  Uudiste arhiiv


Eesti Päevaleht


 

Eesti Päevaleht

29.10.2007

 

Raimonds Paulsil pole vaja end tõestada, ta lihtsalt on

 

Tui Hirv

 

Raimonds Paulsi Tallinna kontserdile tuli publik meenutama ilusat noorusaega.

Möödunud nädala lõpus peeti üheksandat korda Nõmme Jazz. Üldiselt kammerliku festivali kulminatsioon toimus Laagri aianduskeskuses Hortes. Suur kasvuhoone on kontserdikohaks inspireeriv – seal on ruumi, valgust ja taimi, hästi mahuvad ära 500 inimest ja korralik lava. Klaver oli vanem Estonia, pärit ilmselt Nõmme kultuurikeskusest või Glehni lossist, kus toimusid festivali teised kontserdid. Ja miks üldse peaks kõik oluline toimuma Tallinna kesklinnas?

Kahtlemata on Raimonds Paulsi esinemine Eesti kultuurielule oluline. Publikuks olid inimesed, kes Läti kuulsaima helilooja ja pianisti Raimonds Paulsi kuulsuse ajal üles kasvasid ja kellele Nõukogude estraadi professionaalne läänelik osa tuletab meelde õitsvat noorust. Meie pere kuulas Paulsi vinüül-plaadi ribadeks, Pauls on seitsmekümnendate aura ja stiilipuhtuse sümbol.

Kontserdile oli maestro kaasa võtnud omaaegse tipptrummari Maris Briezkalnsi ja au-väärse delegatsiooni noori Läti muusikuid: gümnaasiumikoorist välja kasvanud Kameri, mis on võitnud Maris Sirmaise stiililiselt mitmekülgse ja targa juhatuse all arvukalt võistlusi, ning Intars Busulise, staariolekuga sõnaka lõnguse, kes tundis ennast vesti ja soniga prožektorite all nagu kala vees. Kusjuures ta on harukordselt musikaalne. Kampa lõi ka festivali kunstiline juht Toivo Unt kontrabassil. Kava juhatas meeldiva elegantsusega sisse Raivo Järvi. Eesti keelelt inglise ja vene keelele sujuvalt üle minnes ei soikunud tal mõte ja igas keeles kuulis eri juttu. Õhkkond oli peen ja jõulu-hõnguline, millele aitas kaasa suurejooneline valguskujundus.

Dekadentlik mängutehnika

Kontserdi esimeses pooles sünteesiti džässivõtmes Bachi tuntud teemasid Paulsi seades. Koor laulis kergelt, toetamata ja kahisedes, nagu vokaaldžässis kunagi. Ladinakeelsete originaaltekstide asemel toodi kuuldavale instrumentaalselt kõlavaid häälikuühendeid.

Paulsi klaverikäsitsus oli nii õhuline, et käed olid mängu ajal rohkem klahvide kohal õhus kui klahvidel. Bachi puhul, kus sõr-medega meloodilise liini ühendamine on reegel number üks, mõjus see dekadentlikult. Mängutehnika on Paulsil virtuoosne – klassikalistel alustel üles ehitatud, kuid trillerite ja arpedžodega, mille peale klassikud karjuksid õpilastele: maitsetu! Aga Pauls saab sellist lähenemist endale enesestmõistetavalt lubada.

Töötlused olid meisterlikud, aga paratamatult läks teisendamise käigus kaotsi Bachi geniaalsus ning Paulsi oma ei pääsenud mõjule. “Hästitempereeritud klaviir” on džässtöötlusele seemneks natuke liiga range ja pretensioonikas. Džäss tekib siis, kui originaalist minnakse piisavalt kaugele. Hetketi seda juhtuski.

Ansamblina töötas suur koosseis väga hästi. Pauls teab suurepäraselt, et olgu solist kui tahes suur – kui laval on dirigent, siis jälgitakse teda. Aga kõige olulisem oli tegijate nägudelt välja loetav vaimustus. Noortele oli tuntavalt oluline korüfeedega koos esineda, nad kannavad nende pärandit edasi.

Kontserdi teises pooles kõlas lätikeelne estraad, Paulsi lööklaulud. Kui noorsand Busulis oli küllalt jahvatanud, lõi Pauls käega ja teadustas ise väga muhedalt. Nii suurtel kunstnikel ei ole vaja midagi tõestada, nad lihtsalt on. Ja nende kohalolekust osa saada on meile suur õnn.

 

 

 

Eesti Päevaleht

25.10.2007

 

Raimonds Pauls: poliitika mind enam eriti ei huvita

 

Ants Juske

 

Laupäeval saab Nõmme Jazzil kuulata Raimond Paulsi koostatud kava, kus kõlavad koorile ja džässitriole seatud Bachi fuugad ning maestro estraadilooming.

•• Millal te viimati Eestis käisite?

Oh, see oli ammu, vist üle kümne aasta tagasi. Mäletan, et käisin teie saartel, kohutusin isegi Jaškaga (Jaak Joala – A. J.).

••  Kellest Eesti estraadimuusikutest on teil parimad mälestused?

Olen sellest põlvkonnast, kes tegi koostööd Peeter Sauli ja Rostislav Merkulovi orkestritega. Head mälestused on Heli Läätsest, Kalmer Tennosaarest, Eri Klasist, kellega kohtusime nii Riias, Tallinnas kui ka Moskvas. Hiljem tuli muidugi Jaak Joala. Uuema muusika kohta on infot vähe ja ega see rokkmuusika pole mind kunagi huvitanud. 

•• Kas omal ajal olite kursis ka uuema lääne muusikaga?

Eks kuulasime nagu teiegi lääne raadiojaamu ja lindistasime. Heliplaate ostsime meremeestelt, muidugi hirmkalli raha eest.

Kuidas olete kursis poliitikaga? 1990. aastatel olite ju Läti kultuuriminister.

Teate, poliitika mind enam eriti ei huvita. Räägitakse, et Lätis on praegu poliitiline kriis, aga nii on see aeg-ajalt igas demokraatlikus riigis. Mina seda nii traagiliselt ei võtaks.

••  Aga mida arvate aprillirahutustest Eestis?

Te mõtlete neid sündmusi selle monumendi ümber? See on väga õrn teema. Mina arvan, et igasse mälestusmärki peab suhtuma austusega. Meie riigid elavad mõlemad Venemaa naabruses. Muidugi on äärmuslasi, kuid neid ei maksa väga tõsiselt võtta. Meil Lätis on head suhted vene kultuuriinimestega, loodan, et ka teil.

••  Tallinna kontserdil on kavas ka Bachi muusika. Kas osalete ise ka?

See on meil juba sissetöötatud projekt, milleks on andnud võimaluse väga hea koor. Ise mängin klaveril.

 

Eluloolist

Raimonds Pauls

helilooja, kontsertpianist,

produtsent ja ansamblijuht

••  Sündinud 12.01.1936

•• Teinud koostööd kuulsate lauljatega, nagu Larisa Mondrusa, Alla Pugatšova, Valeri Leontjev. Suuresti tänu Moskva kesktelevisoonile saavutas seitsmekümnendatel kuulsuse kogu Nõukogude Liidus ja idablokis.

•• Paulsi “Miljon tulipunast roosi” oli kaheksakümnendate suurimaid estraadihitte nii N Liidus kui ka Soomes ja Jaapanis.

Aastatel 1988–93 oli Pauls Läti kultuuriminister.

•• Aastani 2006 oli Läti seimi liige.



NÕMME JAZZ 2019 - Gsm: +372 5145 745